Vene Õigeusu Kiriku koguduseliikmete pöördumine

Teie Pühadus patriarh Kirill

Meie, koguduseliikmed erinevatest Vene Õigeusu Kiriku kanoonilise vastutusala riikidest, pöördume Teie poole, et edastaksite Venemaa Föderatsiooni juhtkonnale meie tulise palve lõpetada viivitamatult verevalamine ja viia Vene väed Ukraina territooriumilt välja. 

Vene Õigeusu Kiriku täiskogu kui täievoliline kirikuvõim on valinud Teid oma eestseisjaks, esindama miljoneid inimesi ja Teie kui esihingekarjasele on delegeeritud kohustus pöörduda võimuesindajate poole ja edastada neile kirikurahva seisukohti. Me ootame, et võtaksite sõna ja pöörduksite isiklikult president Vladimir Putini, Venemaa Föderatsiooni valitsuse ja parlamendi poole, nõudes vennatapusõja lõpetamist. Samuti ootame, et pöörduksite Ukraina rahva poole lohutavate sõnadega, kinnitades neile, et teete kõik võimaliku rahu saavutamiseks. 

Kirik on Kristuse ihu ja usklikud on selle liikmed. Ja nüüd veritseb see ihu, sest Vene sõdurid, kelle hulgas on ka õigeusklikke kristlasi, tapavad meie vendi ja õdesid Ukrainas, jätavad nad ilma peavarjust, seavad ohtu nende tervise ja heaolu, sunnivad neid oma kodudest lahkuma – röövivad terve riigi tuleviku. Sõjas kannatavad kõigepealt just nõrgemad – lapsed, naised, eakad. Me kuuleme nende abipalveid ja ei saa jääda ükskõikseks ega sallida vägivalda ukrainlaste, venelaste ja teiste rahvuste esindajate vastu, keda ühendab ühine kodakondsus ja armastus oma kodumaa, Ukraina, vastu. Me kutsume Teid üles täitma oma karjaserolli Venemaa ametivõimude ees, hoolitsema oma karja eest, kes on langenud sõjategevuse ohvriks, inimeste eest, kes on jäänud ilma peavarju ja elatusvahenditeta.  

Samuti kutsume Teid üles edastama sõnumit kogu Vene Õigeusu Kirikule ja mõistma avalikult hukka nende teod, kes toetavad verevalamist. Kahjuks on Teie karja hulgas nii vaimulikke kui ka ilmikuid, kes rõõmustavad sõja üle. Kirik on ajaloos õnnistanud kaitsesõda, kuid alati mõistnud hukka agressiooni. Täna on sissetungija Venemaa, ja Ukraina rahvas on see, kes end kaitseb. Palvetada vene vägede võidu eest, nagu mõned vaimulikud soovitavad, on ebamoraalne. 

Läheneme paastuajale, erilise palve ja patukahetsuse ajale, mis peaks lõppema paasapüha euharistilise söömaajaga. Kuid kas agressor ja ohver saavad juua samast karikast? Jeesus Kristus ütleb: “Kui sa nüüd oma ohvriandi altarile tood ja sulle tuleb meelde, et su vennal on midagi sinu vastu, siis jäta oma and altari ette ja mine lepi esmalt ära oma vennaga ja alles siis tule ja too oma and!“(Mt 5:24). Kuid leppimine ei tähenda unustamist; see on võimatu ilma aktiivse patukahetsuseta selle poolt, kes on oma venna vastu pattu teinud. Ilma meeleparanduseta ei saa olla palvet rahu eest.  

Palume Teid, Valitseja, kutsuda paastu eel kõiki Vene Õigeusu Kiriku usklikke üles mitte ainult palvetama rahu eest, vaid ka tegutsema kõigi vahenditega selle taastamise nimel: rääkima tõtt, paljastama kurja ja otsima õiglust. 

Me loodame ja usume, et Issand Jeesus Kristus, kes ütles: „Õndsad on rahutegijad“, annab Teile jõudu ja et Jumala Vaim, kes tegutseb prohvetite läbi, kõneleb Teie kaudu selle maailma võimsatega.